Artiklid

Mida toob meile tulevane aasta


Mstislav Rusakov, 01.04.2012 (Originaal vene keeles)

Käesolevas kirjutises ma võtan enda jaoks harjumatu ennustaja rolli ning teatan, millised muudatused leidsid aset Eesti Vabariigi seadusandluses alates käesoleva aasta esimesest jaanuarist. Õigupoolest, ma üksnes puudutan kergelt seda saladust. Ma teen seda mitte sellepärast, et mul oleks Teie ees midagi varjata – Jumal hoidku selle eest! Põhjus on hulga proosalisem.

Alates 1.jaanuarist jõustuvad muudatused 463-s riiklikus õigusaktis ja nimelt: 145-s seaduses, 112-s Vabariigi Valitsuse määruses ning 206-s erinevate ministrite määruses. Kohalike omavalitsuste tasandil on õigusloome tunduvalt tagasihoidlikum. Alates 2012.aasta 1-st jaanuarist viidi muudatused sisse üksnes 29-sse kohaliku omavalitsuse õigusakti.

Kuid nii või teisiti: üksnes nende seaduste loetlemine, kuhu muudatused sisse viiiakse, võtab omajagu aega. Nendeks otsinguteks kulunud ajast ma parem vaikin. Kuid tähtis on hoopis muu – seaduste mittetundmine ei vabasta Teid vastutusest seaduste mittetäitmise eest. Õiguste realiseerimine eeldab teatud aktiivsust. Õigust tuleb vähemalt paluda. Kui sa aga ei tea, mida küsida ja paluda, siis on olukord üsnagi keeruline. Kuid vaatamata sellele, mida seaduste mittetundmine võib endaga kaasa tuua, ei ava ma siiski kõiki kaarte, vaid avaldan saladuse üksnes väheses mahus. Lohutuseks võib öelda, et enamus seadustesse sisseviidavaid muudatusi omavad puhtalt kosmeetilist iseloomu. Nii näiteks umbes viiekümnes seaduses piirdusid neisse seadustesse sisseviidavad muudatused sellega, et sõnaühend „politseasutus“ asendati sõnadega „Politsei- ja Piirivalveamet“.

Lisaks suurematele (radikaalsematele) või väiksematele seadusemuudatustele, muutuvad mõned seadused täielikult. Alates 1.jaanuarist 2012.aastast jõustusid alljärgnevad seadused:

  • Kõrgemate riigiametnike ametipalkade seadus;
  • Arhiiviseadus;
  • Karistusregistri seadus;
  • Kalmistuseadus;
  • Strateegilise kauba seadus;
  • Haldusmenetluse seadus.

On ilmselge, et kõik ülalnimetatud seadused, välja arvatud esimene, on küllaltki spetsiifilised ning pakuvad huvi üksnes vähestele. Kuid „Kõrgemate riigiametnike palkade seadusel“ tasub siiski põhjalikumalt peatuda, kuna siin käib jutt siiski meie rahast, mida me kingime „hoolitsevalt“ neile, kes meid juhivad „targalt“ ning peaasi - „õiglaselt“.

Kriisist rammestunud

Varem kehtinud kõrgemate riigiametnike ametipalku puudutava seaduse sätted nägid ette, et kõrgemate riigiametnike palkade suurus sõltus riigi keskmisest töötasust ning kõige suuremate palkade suurus moodustas kuus keskmist töötasu. Kuid viimased kolm aastat olid asjaolood sellised, et keskmine töötasu oli pidevas langustrendis ning koos sellega langesid ka kõrgemate riigiametnike palgad langustrendis. Hinnad aga kasvasid ning nad tegid seda üsnagi intensiivselt. Riigi kõrgeim juhtkond hakkas endale teadvustama, et isikliku elukvaliteedi seostamine elanikkonna masuaegsete sissetulekutega on teekond eikuhugi. Ütleme otsesõnu välja – rahvas koos oma sissetulekutega ei õigustanud temale osutatud kõrget usaldust ning seepärast otsustas valitsus avaldada rahvale resoluutset umbusaldust.

Jättes lootuse, et elanikkonna sissetulekud hakkavad kasvama, otsustas parlament siduda kõrgemate riigiametnike palgad hindade tasemega. Selge on see, et hinnad hakkavad tõusma ning koos nendega hakkavad kasvama ka kõrgeimate riiametnike palgad. Iga aasta 1.aprillil viiakse meie „armastatud juhtide“ palgad kooskõlla tarbimishindade indeksiga. Nüüd me saame rahus magada – meie valitsus on masuks täielikult ettevalmistunud ning näljasurm teda ei ohusta.

Tõstatub seaduspärane küsimus – how much? Mul ei ole Teie ees saladusi. Allpool on ära toodud alates kõrgeimate riigaiametnike palkade suurused, millised hakkasid kehtima alates 1.aprillist:

Vabariigi President, Riigikogu esimees, Vabariigi Peaminister, Riigikohtu esimees - 5 200 Eurot - 81 362 krooni.

Riigikogu aseesimees, Riigikontrolör, Õiguskantsler, Riigikohtu liige, minister, riigisekretär, Riigikogu komisjoni või fraktsiooni esimees - 4 420 Eurot - 69 158 krooni.

Riigikogu komisjoni või fraktsiooni aseesimees, ringkonnakohtu kohtunik - 3900 Eurot - 61 022 krooni.

Riigkogu saadik, maakohtu ja halduskohtu kohtunik - 3 380 Eurot - 52 886 krooni.

Ministri asetäitja, riiklik lepitaja, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise volinik - 2 860 Eurot - 44 749 krooni.

Kui kellelegi tunduvad need numbrid liialt väiksed, pole tarvis sellest heituda. Esiteks: riigiametniku palk on üksnes jäämäe ülemine osa. Teiseks: riigametnikud peavad „vaesust kannatama“ ainult kolm kuud. 1.aprillil korrigeeritakse riigametnike palgad vastavalt 2011.aasta hinnatõusule, kuid see hinnatõus oli üsnagi märkimisväärne.

Roomav russofoobia

Väide, et riik ei mõtle Eestis elavate venelaste peale on vale. Mõtleb ikka küll (kuigi kahjuks). Kord teisaldab mälestusmärgi, kord keelab vene õppekeelega koolid. Kuid partei ja valitsuse meelistegevuseks on venelaste eesti keele õpe ning rangete sanktsioonide rakendamine ebapiisava eesti keele valdamise pärast. Ka uuel aastal ootasid meid säärased „kingitused“.

Alates käesolevast aastast on kehtestatud tasu kohtudokumentide tõlkimise eest eesti keelde ning tasu kohtuistungite tõlke eest. Tõlkimise eest võetavad tariifid ei ole madalate killast – 12,78 EUR ühe lehekülje teksti tõlkimise eest. Sama tariif kehtib ka ühe tunni kohtuistungi tõlke eest. Seni kehtis praktika, et kohus võis vene keeles kohtule esitatatud dokumente mitte vastu võtta ning anda korralduse nende  dokumentide tõlkimiseks eesti keelde. Kuid kohus võis seda ka mitte teha, eriti aga siis, kui dokumendid esitas kohtule vene keeles mõni riigiorgan. Minu silme ette tulevad kümnete lehekülgede pikkused tekstid, milliseid kohtule esitas Pensioniamet. Kohus andestas reeglina Pensioniametile säärased „üleastumised“. Suhetes kodanikega näitasid kohtud üles suuremat rangust, kuid dokumente võis tõlkida ka avaldaja ise, sealjuures tasuta ning mõningatel juhtudel kohus aktsepteeris seda.

Mis aga puutub kohtistungite tõlkesse, siis antud juhul on olukord tunduvalt keerulisem. Kohtuasi piirdub harva ainult ühe istungiga. Iga kohtuistung võib aga kesta tunde. Kujutage endale ette inimest, kes käib kohut oma tööandjaga ebaseadusliku vallandamise küsimuses. Võib juhtuda nii, et sellel inimesel pole uut töökohta, väljas on ju masu. Lisaks sellele ei saa see inimene töötuskindlustust, kuna ta lasti töölt lahti „paragrahvi alusel“. Peale nende vintsutuste on seda inimest ootamas ees järjekordne „rõõm“ – tal tuleb tasuda kohtuistungi tõlke eest.

Venelastele on niigi piiratud juurdepääs õigusemõistmisele. Nüüd teeb aga riik kohtuistungi venelaste jaoks veelgi „veetlevamaks“. Jääb ainult arusaamatuks, milles peenutseda? Tunduvalt lihtsam oleks võtta vastu otsus, et venelastele on rangelt keelatud esitada hagiavaldusi tsiviilkohtusse või kaebusi halduskohtusse.

Kelle eest riik hoolitseb?

Meie parlamenti ei tasu süüdistada misantroopias. Nad võivad vahel näidata üles hoolitsust. Küsimus on ainult selles – kelle suhtes?

Seekord olid armastuse objektiks pornograafia levitajad. „Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse“ rikkumise korral võivad nmetatud seaduse täitmist kontrollivad riigiorganid teha ettevõtjatele täitmiseks kohustuslikke ettekirjutisi eesmärgiga kas tõkestada õigusrikkumisi või sundida neid sooritama teatud tegusid. Läinud aastal võis nimetatud ettekirjutist vaidlustada 15 päeva jooksul, alates käesolevast aastast võimaldatakse ettekirjutisi vaidlustada aga juba kaks korda kauem - 30 päeva jooksul. Tõesti – milleks segada nii ühiskondlikku kasulikku tegevust nii ahtate vaidlustamise tähtaegadega? Rooma keiser Vespasianus mainis kunagi, et raha ei haise...

Peaaegu samasugused mööndused kehtivad ka keskkonna reostasjate suhtes. Kui kohalik omavalitsus annab välja normatiivakti, mille sätted on vastuolus Keskkonnajärelevalve seadusega, siis on Keskkonnainspektsioonil või Maa-ametil õigus teha kohalikule omavalitsusele ettekirjutis, milles nõutakse antud akti tühistamist. Kui ettekirjutist ei täideta, on Keskkonnaametil või Maa-ametil õigus anda vastav kohalik omavalitsus kohtusse. „Keskkonnajärelevalve seaduse“ vana redaktsioon lubas seda teha 15 päeva jooksul, antud seaduse uus redaktsioon on see tähtaeg pikendatud 30 päevani.

Meelusikas tõrvatünnis

Kuid selles maailmas ei ole kõik sugugi nii sünge. On ka häid uudiseid. Nii näiteks suurenes alates käesiolevast aastast (kuigi vaevumärgatavalt) minimaalse töötasu suurus. Alates 2012.aasta esimesest jaanuarist on minimaalse töötasu suuruseks 1,80 Eurot tunnis ning 290 Eurot kuus (täiskoormusega).

Ei vaibu ka korruptsioonivastane võitlus. Riik otsustas mõningal määral reglamenteerida riiklikku tellimust. Alates sellest aastast kehtib norm, et kui asutuse riikliku tellimuse summa ületab 80 000 Eurot kuus või 500 000 Eurot ehitise puhul, siis peab tellija välja laskma „Tellimuste teostamise korra“, see tähendab, et tellija peab määrama kindlaks riikliku tellimuse saamise reeglid.