Artiklid

Neljas võim: venekeelne ropendamine Eesti moodi


Nikolai Karaev , 03.09.2012 (Originaal vene keeles)

Eesti meedia arutles möödunud nädalal samasooliste abielude võimalikkuse, Reformierakonna populaarsuse tõusu ning Haigekassa uue juhi valimise teemadel, kuid ei unustanud mainimast ka venekeelseid roppusi.

Vladimir Võssotski laulis, et nõukogude rahva kohalolekut on eriti hästi tunda kodust kaugel, kuna isegi Pariisi avalike käimlate seintel kohtab vene keeles kirjutatud sõnu. Ma ei tea,  kuidas on lood Pariisiga, kuna mina pole seal käinud, kuid Eestis kohtab vene keeles kirjutatud pealkirju üsnagi tihti ja seda isegi ajalehtede veergudel. Ajalehes „Postimees“ algatas ajakirjanik Priit Pullerits diskussiooni spetsiifilisest eestikeelsest sõnavarast. Priit Pullerits asendas enda artiklis roppused tärnikestega, kuid lause „Eeh, hui, nahuja dohuja nahujaril?“ nägi ilmavalgust puutumatul kujul (antud lause autoriks olevat vene sõjaväe lipnik, kes pahandades sõduriga võttis appi ülalnimetatud sõnavara. Situatsiooni arvestades ütles ta: „Kuule, lollpea, miks sa nii palju kirsasaapaid hunnikusse kokku ajasid?“)

Priit Pullerits kirjutab: „Parema mäluga inimesed mäletavad ilmselt sedagi, kuidas nõukogude ajal pidasid eesti inimesed end kultuursemaks kui venelased, kelle juttu vürtsitas materštšina ehk roppused. Need sõnad olid venelaste seas nii levinud, et edukaks kommunikatsiooniks polnud teisi vajagi.  Tänu noore põlvkonna pingutustele teataval keelerindel oleme soomlastele ja venelastele järele jõudnud ja tundub, et venelastest hakkame juba möödumagi.” Kirjanik Peeter Sauter avaldas vastuseks Pulleritsule arvamuse võttes abiks sõnad “bljät” ja “joptvõi matj”. Erilist tähelepanu väärib Peeter Sauteri arvamuse pealkiri: “Skolka možna tavarištš Pullerits, s etam že vsjo panjatna”. Kui me kirjutaksime säärasel moel eesti keeles, siis poleks meil pääsu Keeleinspektsiooni tribunalist.

Pärast sellist sõna otseses mõttes lubadust ei tasu imestada „Eesti Päevalehes“ ilmunud sõnumi üle, et eestlased panevad oma lastele harva vene nimesid, kuna venelased vürtsitavad oma sõnavara roppustega! Loomulikult me oskame ka teisti rääkida, näiteks selliseks asjaks olid võimelised nii krahv Toltstoi ning akadeemik Lihhatšov, kuid... Teiselt poolt vaadates on aga näha, millise joovastusega ajab kohalik eliit roppusi suust välja, tehes seda vene keeles. Isegi osad venelased ei oska nii „kõnelda“!

Eesti-vene sõja eelaimdus

Meile teeb jätkuvalt muret Nord Streami gaasijuhe, mille vastu Eesti omal ajal sõdis. Eesti vastuseisu tulemusena paigaldati gaasitorud neutraalvööndisse, kuid nüüd hakatakse Nord Streami laiendama. Meie võimude käest küsitakse uuesti, kas meil oleks huvi gaasijuhtmega liituda. Meie aga soovime seda ja samas ei soovi ka. „Eesti Päevalehe“ toimetajad kirjutavad: „Eesti vastasseis juhtmele pole tulemusi andnud, Eesti jäi selgelt isolatsiooni. Tuge ei saadud ei Rootsist ega Soomest. Eesti vastasseis tugines peamiselt keskkonnaargumentidele... Ammu sai selgeks, et Eesti kaalutlused olid eeskätt julgeolekualased ja poliitilised. Ei nähtud erilist põhjust Vene-Saksa algatust toetada, Nord Stream ei näidanud enda poolt ka piisavalt avatust ja head tahet ning sulgumine oligi käes. Edasi järgnesid hirmud, et juhtme külge pannakse erinevaid jälgimisseadmeid või et juhet hakkavad pidevalt valvama sõjalaevad, suurendades Venemaa aktiivsust merel Eesti lähistel. Nord Stream on olemas ametliku Eesti soovide kiuste. Ja kas ilma gaasijuhtmeta Eesti majandusvete lähistel liiguks Vene sõjalaevad Eesti vete lähistel vähem. Tuleb arvestada, et nad liiguvad niigi. Praegu paistab, et torujuhet on võrreldes muude, tavapäraste julgeolekuohtudega (Venemaa tugevus, siinse muulaskonna meelsus) aina suuremaks ohuks räägitud. Kui midagi karta, siis pigem tankitoru kui gaasitoru. Ja muidugi spioone ministeeriumides-kaitsepolitseis”.

„Haige eurooplane“ Mart Laar tunnistab „Postimehes“ avaldatud artiklis, et mingit erilist kahju Nord Stream Eestile ei tekitanud, kuid samas leiab, et Eestil ei ei tasu oma seisukohta gaasituoru küsimuses revideerida, kuna Nord Stream pole meile lihtsalt kasulik. Mart Laar kirjutab järgmist: „Räägitakse, et gaasitoru Eestisse rajamine tooks kaasa läbimurde suhetes Venemaaga. Seda räägitakse Venemaa iga uue nõudmise järel. Kas meil mingeid läbimurdeid ka vaja on, pole sugugi kindel. Pealegi ei näi Venemaa ise mingist läbimurdest huvitatud olevat. Ta ei soovi isegi meie presidenti või peaministrit Moskvas vastu võtta, väites, et õige aeg sellisteks kõnelusteks pole saabunud. Nii nagu polnud saabunud aeg läbirääkimisteks Gruusiaga enne Vene-Gruusia sõda 2008. aastal”.Kas „haiget eurooplase“ poolt kirjutatut tuleb mõista nii, et Eesti ja Venemaa vaheline sõda pole enam mägede taga?

Luud 4000 euro suuruse kuupalgaga

Reaktsioon Haigekassa uue juhi ametisse nimetamisele, kelleks sai Tanel Ross, oli küllaltki loid. “Õhtuleht” ei varja selle puhul oma nördimust: „Kaadripoliitika, kus ametisse valitud juht jääb tema seljataga seisnud jõududele tänu võlgu, vaid tugevdab koalitsiooni võimuvertikaali. Me ei tea, kuidas ja kelle huvides uus luud Rossi näol haigekassas pühkima hakkab, kuid on eeldatud, et suund võetakse osa teenuste tasuliseks muutmisele ja omaosaluse suurendamisele… Ah jah – esimese asjana tõstis haigekassa nõukogu eelmise juhiga võrreldes uue luua kuupalka 3500 eurolt 4000 euroni” .

Portaal “Delfi” märgib siinkohal, et Tanel Ross ei näe võimalusi tarvishoiukulutuste tõstmiseks – erinevalt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kes kulutavad  tervishoiu rahastamisele 7% rahvuslikust kogutoodangust, Eesti jätkab tervishoiu rahastamist 6%-ga rahvuslikust kogutoodangust. Kavandatakse „positiivset diskrimineerimist“– Rossi (esialgu) isikliku arvamuse kohaselt peavad paksud inimesed ja suitsetajad tasuma ravteenustei eest rohkem. Kui vaadata fotosid, siis võib nimetatud meede panna tulevikus põntsu ka Rossi enda rahakotile, kuigi säärase palganumbri juures võib Ross lubada endale nii eksootilisi toite kui ka tossata nagu vedur.

„Eesti Päevaleht“ kirjutab, et Eesti võib enda arstiabi üle uhkust tunda. Tundlik lugeja paneks sellise jutu peale ajalehe käest ning võtaks validooli, kuid kui lugeda ajalehe toimetajaveeru lõpuni, siis selgub, et ka siin ei olda Tanel Rossiga rahul: Maailma Tervishoiuorganisatsiooni eksperdid hoiatavad Eestit justnimelt selle eest, mida uus Haigekassa juht üritab läbi suruda -nimelt patsientide omaosaluse suurendamise eest, kuna nimetatud meede toob endaga kaasa sotsiaalse ebavõrdsuse. Kuid olukorras, kui su ametipalk ulatub 4000 euroni, võib jätta mingisuguse sotsiaalse ebavõrduse rahumeeli tähelepanuta.